Ilm täna 18.10.2018
Öö 2 .. 12 °C
Päev 12 .. 17 °C

Firmapäring

  • Kasulik info korteriühistu kohta

    1. Tähtsamad asjaolud korteriühistu kohta Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning...
    30.11.1999 Edasi...
  • Sama raha eest – rohkem sooja! Või...

    Käesolevast karmist talvest on kirjutatud ja räägitud palju. On olnud väga palju elamusi: nädalavahetused suuskadel Otepääl ja autoga kinnij...
    16.11.2011 Edasi...
  • Päikeseenergia korvab meie kulutuse...

    Iga aastaga vähenevad tavapäraste energiaallikate varud, ning nende maksumus kasvab iga päevaga. Aga päike valgustab taevast, veel vähemalt...
    16.11.2011 Edasi...
Kõik uudised

Korteriühistu üksikliige saab ühistu käekäiku mõju...

Korteriühistu liikmelisusega kaasnevad sageli suured püsikulud, mis on suunatud kortermaja ühise majandamise ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamise tagamiseks. Tihti tekivad aga vastuolud üksikliikmete ja ühistu vahel, sest liikmed märkavad eelkõige oma kohustusi ühistu ees, mitte aga liikme õigusi ja võimalusi ühistu töö edendamiseks.
Kuna korteriühistu loomise järel loetakse ühistu liikmeteks kõik korteriomanikud, sõltumata nende tahtest, tekitab liikmetes vimma sundolukord, kus neile on pandud kohustus maksta ühistu esitatud arveid, saamata jooksvalt informatsiooni ühistu tegevuse kohta.
Ka ei paku ühistu sageli tuge võitluses probleemsete naabritega. Lisaks öörahu rikkumistele võib tekkida olukord, kus mõni ühistu liige hõivab omavoliliselt üldkasutatava pinna, kuid ühistu juhatus on passiivne, sest ei osata rikkujat korrale kutsuda.

Ühistu tugevust näitab liikmete ühtsus
Kõige lihtsam on oma liikme õigusi kasutada üldkoosolekul. Kuna üldkoosoleku otsused on korteriühistu tegevuse aluseks, on mõttekas panustada üldkoosoleku õnnestumisse.
Mõned võimalused ühistu sujuvama toimimise jaoks:

Kui ühistu juhatus ei täida põhikirjas ette nähtud hoolsusega kohustusi, saab kokku kutsuda üldkoosoleku. Korteriühistu üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse määramine ja tagasikutsumine. [Mittetulundusühingute seadus (MTÜS) § 19 lg 1 p 2]

Tagamaks üldkoosoleku otsustusvõimelisust juba esimesel korral, tasub naabritelt, kes ise osaleda ei saa, võtta lihtkirjalik volikiri. Sedasi hoiate kokku paljude ühistuliikmete aega. [Korteriühistuseadus (KÜS) § 101]]
Korrarikkujaid tasub rikkumisest teavitada juba esimesel korral. Tihti rikkujad ei tea, et naabrid nendega rahulolematud on.

Ühistu liikmed võivad aktiivselt osa võtta kortermaja korrashoiust, pakkudes end abiks heakorratöödel. Sedasi on võimalik ühistu üldkulusid vähendada.

Kortermaja visuaalse väljanägemise huvides on soovitav fikseerida ühistu kodukorras, et korteris planeeritavad suuremad muudatused kooskõlastatakse ühistu juhatusega. Sedasi saab tagada hoone üldmulje, kus hoone aknad ja uksed on sarnased ning puudub visuaalne ebakõla.

Selleks, et määrata kindlaks parkimiskorda (kindlad parkimiskohad), on vaja kas kõikide kaasomanike nõusolekut (üldkoosoleku häälteenamusest ei piisa) või kõikide kaasomanike nõusoleku puudumisel määrab kasutuskorra kohus. [Vt allolevat Riigikohtu lahendit]

Lisaks toon välja, et kui korteriühistu üldkoosolekul saab häälteenamusega kokku leppida näiteks haljastuse korrashoiu või raamatupidaja väljavahetamise, siis parkimiskorra määramisel peab olema ühistu iga liikme kinnitus. Parkimiskorda ei saa määrata üldkoosoleku häälteenamusega.

Parkimiskord korteriühistus Riigikohtulahend 3-2-1-151-10

p 10 Kolleegium (Riigikohus) leiab, et korterelamut teenindaval maal korteriomanike parkimiskohtade kindlaksmääramine on käsitatav kaas¬omandi kasutuskorra kindlaksmääramisena. Seejuures on parkimisvõimalustes kokkuleppimine korteriomanike jaoks oluline küsimus, mis ei ole vaadeldav korteriomandiseaduses sätestatud tavakasutusena (...mis võimaldaks otsustada korteriühistu üldkoosoleku häälteenamuse alusel). Selline kokkulepe peab tagama kõigile korteriomanikele õiglase lahenduse ning selle küsimuse lahendamiseks tuleb kolleegiumi arvates saavutada kõigi korteriomanike konsensus.

p 11 Kolleegium selgitab, et kui mõni kinnisasja kaasomanik keeldub kaasomandi kasutuskorra (praegusel juhul parkimiskohtade kindlaksmääramise) kokkuleppe sõlmimisest, võib iga kaasomanik nõuda kohtult kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist kohtumenetluses Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 esimese lause kohaselt.

Seega on ühistu liikmetel mitmeid võimalusi oma huvide realiseerimiseks, tuleb vaid aktiivselt kaasa lüüa.
Allikas: e24.ee

 

Reklaam

 

Loosimine