Ilm täna 18.10.2018
Öö 2 .. 12 °C
Päev 12 .. 17 °C

Firmapäring

  • Kasulik info korteriühistu kohta

    1. Tähtsamad asjaolud korteriühistu kohta Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning...
    30.11.1999 Edasi...
  • Sama raha eest – rohkem sooja! Või...

    Käesolevast karmist talvest on kirjutatud ja räägitud palju. On olnud väga palju elamusi: nädalavahetused suuskadel Otepääl ja autoga kinnij...
    16.11.2011 Edasi...
  • Päikeseenergia korvab meie kulutuse...

    Iga aastaga vähenevad tavapäraste energiaallikate varud, ning nende maksumus kasvab iga päevaga. Aga päike valgustab taevast, veel vähemalt...
    16.11.2011 Edasi...
Kõik uudised

Korteriühistu vajab tegusat ja tarka juhti

Laiemale avalikkusele on Erki Möller tuntud Eesti ühe tippmuusikuna, rahvusorkestri ERSO trompetistina. Kuid peale selle juhib mees ka pealinna kaht korteriühistut - Vilde tee 52 ning Vilde tee 80 -, kus tuleb arvestada rohkem kui poole tuhande inimese võimaluste, soovide ja tahtmistega, et majade hea käekäigu eest hoolt kanda.
Kui mehel seitsme aasta eest oma korteris remont tehtud sai, tundus, et mõtteid, mida kogu maja korrashoiu osas jagada, oleks veel - nii hakkas ta ühistu koosolekutel järjest aktiivsemalt kaasa rääkima. Sellele järgnes tema valimine ühistu juhatusse 2007. aastal ning aasta lõpus sai temast korteriühistu Vilde tee 52 juhatuse esimees.

«Tagantjärele vaadates on isegi hea, et kohe kõiki vajalikke renoveerimistöid suure hurraaga tegema ei tormanud - nüüd, viie ametiaasta jooksul olen näinud suurt hulka vigu, mida ühistud renoveerimisel teinud on,» selgitab Möller.

Magistrikraadiga muusik, keda tema enda sõnutsi on ka tehnika alati huvitanud, hakkas ühistujuhina kohe aktiivselt end täiendama, läbides Eesti Korteriühistute Liidu pakutava korteriühistu juhi täismahus koolituse. Nõndasamuti peaks ta lähipäevil saama riikliku tunnistuse, mis annab korter¬elamu halduri kutse - koolitus ning ka ametialane eksam sai igatahes edukalt sooritatud, tunneb mees heameelt. «Koolitus on ühistujuhile äärmiselt oluline,» toonitab Möller. «Ühelt poolt saab juurde teoreetilisi teadmisi, teisalt aga on hindamatu väärtusega koolituse käigus tekkinud arutelud teiste ühistujuhtidega, Eesti Korteriühistute Liidu korraldatud ümarlauakohtumised ja seminarid. Tänu teadmistepagasile oskan nüüd vigu oma töös vältida,» nendib mees.

«Tarvis läheb mesilase usinust, kaameli kannatust ja eesli jonnakust,» võtab Möller muigamisi ühistujuhi tööspetsiifika kokku. «Iga otsus, mida tehakse, peab ühistus olema hästi läbi kaalutud,» rõhutab Möller, kelle sõnul on ühistujuhi töös ja otsuste langetamisel heaks abiks ka erinevad majade ekspluatatsiooni ja ehitust puudutavad uuringud. «Kred¬Exi renoveerimistoetuse karmid tingimused sunnivad ühistuid samuti pingutama - et kui renoveerida, siis teha seda ikka korralikult.» Koolitust vajaks Mölleri hinnangul hädasti aga mitte ainult ühistujuhid, vaid ka korteriomanikud. «Ühistu liikmed võiksid õppida ka omanikuks olemist - kodumaja ei alga ega lõpe ju korteriuksega,» leiab ta.

Erinevaid teadmisi

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) on välja töötanud ulatusliku koolituskava, mis annab ühistujuhile vajalikke teadmisi nii juriidikast, raamatupidamisest, ehitusest kui ka psühholoogiast, ei puudu ka arvutiõpe.

«Korteriühistu juhi töö spetsiifikast lähtuvalt on tarvis suurt hulka teadmisi mitmest valdkonnast ning just sellest lähtuvalt olemegi oma koolitused välja töötanud,» kõneles Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) koolitusjuht Ave Uustal. «Koolitatud juht viib ühistu tööd jõudsalt edasi ning hoiab ära suure hulga konflikte - tihti tulenevad arusaamatused ju teadmiste puudumisest.»

EKÜL nõukogu esimehe Marit Otsingu sõnul on liit koolitusi ühistujuhtidele ja raamatupidajatele korraldanud juba alates aastast 1997. «Selle aja jooksul on meie kursustel, ümarlaudadel ja infopäevadel osalenud kümneid tuhandeid õpilasi, kes on end usinalt täiendanud ning üha paremaks professionaaliks saanud,» tunnustab Otsing. «Viimaste aastate jooksul on paljud korteriühistute juhid õppinud meie juures just pikematel kursustel - näiteks «Korteriühistu juhi 160-tunnine kursus» või «Korterelamu halduri täienduskoolitus» ning samuti osalenud jooksvalt aktuaalsetel teemadel peetud infopäevadel.»

Koolituse korraldamiseks on liit asutanud erakooli Eesti Korteriühistute Koolituskeskus, millel on ka koolitusluba.

Otsingu sõnul saab ühistujuht 160-tunnisel koolitusel täieliku ülevaate oma tööks vajalikest alusteadmistest. «Kuna ühistu juht täidab oma majas mitmekülgset funktsiooni ning peab valdama nii inseneri, psühholoogi, sotsiaaltöötaja, juristi kui ka mitmeid teisi ameteid, oleme oma koolituses keskendunud erinevatele alusteadmistele,» selgitab Otsing. Kursus koosneb neljast moodulist, mis annavad baasteadmised ühistu majandamise, juriidiliste aluste, renoveerimise ning psühholoogiliste teadmiste vallas. Kursuse lõpetajad saavad haridus- ja teadusministeeriumi koolitusloa alusel väljastatava diplomi.

Kortermaja haldur

Neile, kes soovivad aga ühistujuhtimisega jätkata oma põhitööna, on EKÜL välja töötanud korterelamu halduri kutsekoolituse. «Selle 26-tunnise kursuse lõppedes võib osaleja sooritada kutseeksami, mille eduka sooritamise järel on ta omandanud korterelamu halduri kutse,» selgitab koolitusjuht.

Koolitus koosneb kolmest teemamoodulist: korterelamu ja organisatsioon, korterelamu ja seadusandlus ning korterelamu - kinnisvara haldamine ja hooldamine.

Korterelamu halduri tasemekoolitus, mis lõpeb eksamiga ning mille läbinu saab riiklikult tunnustatud diplomi, annab näiteks töö kaotanud inimesele uue karjäärivõimaluse töötada kortermajade majahaldurina, kõneleb Uustal.

Marit Otsing lisab, et koolituste raames peab korteriühistute liit lisaks erialastele loengutele väga oluliseks ka ühistujuhtide omavahelist suhtlemist. «Koolitustel juhtub tihti, et parimat erialast nõu võib saada kolleegi käest kohvipausi ajal. Ühised koolitused ja õhtused arutelud mõttekaaslaste ja kolleegide seltsis annavad uusi ideid ning jõudu igapäevatöö tegemiseks,» leiab Otsing.

Kogemuste vahetamise eesmärgil korraldab liit korrapäraselt ka praktikute päevi - õppepäevadel esinevad lektoritena ühistute esimehed, kes on tööd teinud edukalt juba kümmekond aastat ning kes on oma kodumaja edukalt ja ulatuslikult renoveerinud.

Lisaks pikematele ja lühematele koolitustele toimuvad kõigis suuremates linnades igakuised korteriühistute ümarlauad. «Ümarlauad annavad võimaluse lahendada oma kodukoha probleeme ning pidada nõu nii omavalitsusega kui teiste ühistute partneritega,» tutvustab Otsing koolitusvõimalusi.
Allikas: e24.ee

 

Reklaam

 

Loosimine