Elamuühistu infokiri - Uudised
Ilm täna 17.08.2018
Öö 10 .. 16 °C
Päev 21 .. 26 °C

Firmapäring

  • Kasulik info korteriühistu kohta

    1. Tähtsamad asjaolud korteriühistu kohta Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning...
    30.11.1999 Edasi...
  • Sama raha eest – rohkem sooja! Või...

    Käesolevast karmist talvest on kirjutatud ja räägitud palju. On olnud väga palju elamusi: nädalavahetused suuskadel Otepääl ja autoga kinnij...
    16.11.2011 Edasi...
  • Päikeseenergia korvab meie kulutuse...

    Iga aastaga vähenevad tavapäraste energiaallikate varud, ning nende maksumus kasvab iga päevaga. Aga päike valgustab taevast, veel vähemalt...
    16.11.2011 Edasi...
Kõik uudised

Kuidas asutada korteriühistut?

Selleks, et kortermajas asutada toimiv ühistu, tuleks esmalt välja selgitada, millised on korteriomanike soovid - kui elanikud on seda meelt, et elamu paremaks haldamiseks ja hooldamiseks on ühistu loomine vajalik, kutsub initsiatiivgrupp (üldjuhul leidub igas majas ikka aktiivsemaid inimesi, kes ühistu loomist veavad) kokku korteriühistu asutamiskoosoleku.
Seejärel koostatakse asutamiskoosoleku päevakord, kus arutatakse läbi kõik punktid. Alustatakse algusest ehk päevakorra kinnitamisest, siis valitakse koosoleku juhataja ja protokollija. Seejärel otsustatakse korteriühistu asutamine ja nime valimine, järgmisena võetakse vastu põhikiri. Eesti Korteriühistute Liit pakub ka tasulist näidispõhikirja.

Järgmise punktina valitakse korteriühistu juhatus, vajadusel ka revisjonikomisjoni liikmed. Siis kehtestatakse osamaks - tegemist on korteriühistu n-ö likviidsuskapitaliga - harilikult katab see ühe kuu kulud. Tegemist on ühekordse maksega, mis jääb ühistu arvele.

Kui asutamine on seotud kuludega, otsustatakse sel koosolekul ka need ära jagada. Äärmiselt oluline on arvestada, et asutamiskoosolekul peab kohal olema suurem osa korteriomanikest - 50 protsenti pluss üks tingimusel, et enamusele kuulub ka mõtteliste osade kaudu enamik korteriomandite mõttelistest osadest.

Avaldus registrisse

Kui korteriomanikud on otsustanud korteriühistu asutamise, tuleb vastavasisuline avaldus teha mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse. Kui soovite avalduse tõestamist notari poolt, hõlmab tõestamistasu ka konsultatsiooni ja avalduse projekti koostamist.

Kohtu registriosakonnale kande tegemiseks esitatud avaldus peab olema notariaal¬selt kinnitatud või esitatud digitaalallkirjastatult võrgulehe ettevotjaportaal.rik.ee kaudu. Samuti tuleb kohtu registriosakonnale esitada originaal¬dokumendid või nende notariaalselt kinnitatud koopiad.

Koopiaid võib lisaks notarile kinnitada ka valla- või linnasekretär. Esitatud dokumendid peavad olema eesti keeles või koos notariaalselt kinnitatud tõlkega. Tõlget võib kinnitada ka vandetõlk. Avaldusele tuleb lisada riigilõivu tasumise tõend.

Uue korteriühistu registrisse kandmiseks tuleb esitada digitaalallkirjastatud või kõigi juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjadega avaldus ühistu registrisse kandmise taotlusega, mis on adresseeritud kohtu registriosakonnale ja peab sisaldama järgmisi andmeid:

ühistu nimi (nimes peab olema täiend «korteriühistu»), kirjas peab olema ühistu aadress (korteri ja maja nr; tänav või talu; asula, omavalitsuse ja maakonna nimi ning postisihtnumber), samuti põhikirja kinnitamise aeg, juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid (Eesti koodi puudumisel sünniaeg).

Juhul kui juhatuse liikmete õigust esindada ühistut üksinda on piiratud ühise esindusõiguse reeglitega või keeluga teha suuremaid varalisi tehinguid ilma üldkoosoleku nõusolekuta, tuleb lisada ka selliste piirangute kirjeldused.

Registrisse ei saa teha kannet, mis jätaks juhatuse liikme esindusõigusest täiesti ilma. Oluline on ka meeles pidada, et juhatuse esimeheks olemine on ühistu-sisene küsimus, registrisse kantakse kõik juhatuse liikmetena.

Olulised dokumendid

Registrisse kandmiseks tuleb esitada ka asutamiskoosoleku protokoll ning põhikiri, millele on alla kirjutanud asutamiskoosolekul selle vastuvõtmise poolt hääletanud. Põhikiri peab sisaldama mittetulundusühingute seaduse §-s 7 nimetatud andmeid.

Lisaks tuleb ära näidata häälte jagunemine ühistu üldkoosolekul ning see, mis alustel ja korras tasuvad liikmed ühiseid majandamiskulusid. Põhikirjas võib olla rohkem sätteid, kui seadus nõuab, kuid nad ei tohi seadusega vastuolus olla. Juurde peavad olema lisatud ühingu sidevahendite numbrid (telefon, faks, e-posti aadress jm) eraldi lehel, samuti täielik korteriühistu liikmete nimekiri (igaühe kohta nimi, isikukood või sünniaeg, liikmeksastumise aeg, korteri number, liikmele kuuluv häälte arv ja tema osamaksu suurus) ning vallasomandit tõendav dokument korterite kuuluvuse kohta või kui tegemist on kinnistusraamatusse kantud korteriomanditega, siis kinnistusraamatu väljavõte korteriomandite kuuluvuse kohta. Kindlasti peab olema lisatud riigilõivu tasumise tõend.

Kui mingil põhjusel on aga tarvis ühistu registriandmeid muuta, tuleb selleks esitada digitaalallkirjastatud või vähemalt ühe juhatuse liikme notariaalselt kinnitatud allkirjaga avaldus koos riigilõivu tasumise tõendiga.

Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll, mis peab sisaldama andmeid koosoleku toimumise aja ja koha ning hääletustulemuste ja vastuvõetud otsuste kohta. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollile tuleb lisada koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. Juhatuse uue liikme registrisse kandmiseks on lisaks vaja tema notariaalselt kinnitatud allkirjanäidist (kui ta ei ole avaldusele alla kirjutanud).

Põhikirja muutmisel tuleb avaldusele, protokollile ja nimekirjale lisada põhikirja uus terviktekst, mis on vähemalt ühe juhatuse liikme poolt allkirjastatud.

Kõigis korteriühistu asutamise ja juhtimisega seonduvates küsimustes nõustavad omanikke ka Eesti Korteriühistute Liidu spetsialistid, abiks oleme koostanud ka vastavasisulisi käsiraamatuid.
Mida teada korteriühistu kohta?

• Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning mittetulundusühingute seadus. Vastuolu korral kehtib korteriühistuseadus.
• Korteriühistu võib asutada nii ühe kui ka mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja majandamiseks. Kui ühel kinnisasjal paikneb mitu maja, siis nende majandamiseks mitut eraldi korteriühistut moodustada ei saa. Korteriühistu asutamine toimub korteriomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub korteriomandi eseme mõtteliste osade kaudu suurem osa ehitisest ja maatükist.
• Korteriühistu on sundühistu - kui ta on nõutava enamuse otsusel loodud, kuuluvad sellesse kõik selle maja korteriomanikud.
• Korteriühistut saab asutada alles siis, kui selle asutajad on saanud korteriomanikeks (eluruumide erastamise seaduse alusel või korteriomandi kinnistusraamatusse kandmise teel).
• Korteriühistud kantakse koos teiste mittetulundusühingutega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

Allikas: Urmas Mardi, Eesti Korteriühistute Liit

 

Reklaam

 

Loosimine