Ilm täna 18.10.2018
Öö 2 .. 12 °C
Päev 12 .. 17 °C

Firmapäring

  • Kasulik info korteriühistu kohta

    1. Tähtsamad asjaolud korteriühistu kohta Korteriühistu on mittetulundusühingu eriliik, mille tegevust reguleerivad korteriühistuseadus ning...
    30.11.1999 Edasi...
  • Sama raha eest – rohkem sooja! Või...

    Käesolevast karmist talvest on kirjutatud ja räägitud palju. On olnud väga palju elamusi: nädalavahetused suuskadel Otepääl ja autoga kinnij...
    16.11.2011 Edasi...
  • Päikeseenergia korvab meie kulutuse...

    Iga aastaga vähenevad tavapäraste energiaallikate varud, ning nende maksumus kasvab iga päevaga. Aga päike valgustab taevast, veel vähemalt...
    16.11.2011 Edasi...
Kõik uudised

Kuidas pidurdada soojuse hinnatõusu?

Jätkuv küttehinna tõus on ikka ja jälle teema, mis elanike seas pahameelt tekitab. Aravetel ei ole just palju ühistuid, kes oleks küttehinna tõusu vastu midagi ette võtnud, olgu selleks hoone soojustamine või alternatiivse kütteviisi arendamine.
Kaks aastat tagasi otsustas KÜ Aasa teha esimese julge sammu selles suunas. Otsustasime soojustada maja otsaseinad ja alternatiivkütteks paigaldada õhk-vesi soojuspumbad. Sellega lootsime tõsta otsakorterite toatemperatuuri ja pidurdada küttehinna tõusu. Projekteerija ja ehitaja leidmiseks kasutasime interneti põhist "Mercelli" keskkonda. Tänu "Mercellile" ei pidanud me tegelema hinnapakkumistega ja saime vähese vaevaga hulgi pakkumisi. Näiteks projekteerimiseks saime 5 ja ehituseks lausa 14 pakkumist üle Eesti. Hinnapakkumisi oli seinast seina ja saime valida ehitaja, kes tegi oma töö kiiresti ja probleemideta.
Soojuspumpade paigalduseks saime 5 pakkumist ja siin oli keeruline leida see kõige õigem lahendus soojuspumpade osas. Ühistu rahakoti piiratuse tõttu läksime seda teed, et soojuspumbad katavad 50% majale vajaminevast küttevõimsusest ehk teisisõnu külmade ilmadega annab lisasooja lokaalne õlikatel ja kui läheb väga külmaks (alla -15) siis lülituvad soojuspumbad hoopis välja. Selline kombinatsioon tagab meile paindlikku küttehinna
Loomulikult tuli ühistul selleks tööks laenu võtta ja sedagi saime soodsate tingimustega, aga hetkel on võimalused veelgi paremad. Ehitushinnad oli 2010. aastal samuti madalad. Suutsime ehituslepingu sõlmida just enne kui materjalide hinnad tõusma hakkasid. Esimene kütteperiood uue küttesüsteemiga oli meilegi ootusärev.
Me ju ei teadnud, kuidas soojuspumbad ennast praktikas õigustavad. Nüüd võib öelda kindlalt, et õigustavad ja isegi siis, kui elekter kallineb. Esimene talv oli külm ja seetõttu jäi kokkuhoid veidi väiksemaks, kui lootsime ja meile energiaauditi poolt prognoositi. On ju teada, et mida külmem talv seda väiksem on soojuspumba kasutegur.
Hoolimata külmast talvest olid meie kulud küttele eelmisel kütteperioodil 21% väiksemad, kui aasta enne seda. Samas tõusis ju päris märgatavalt nii õli kui elektri hind. Käesoleval kütteperioodil on talv olnud praeguseni soojem ja soojuspumpade efektiivsus paremini välja tulnud. Kui me oleks endiselt ainult õliga kütnud, siis oleks maja elanike arved olnud 40% suuremad, kui need seda täna on.
Samuti saab ümber lükata arvamuse, et elanike maksekoormus laenu võtmisega tunduvalt tõuseb. Tegelikult tõstsime laenu võtmisega küll remondifondi makset, aga küttehind langes ja elanike üldine maksukoormus ei tõusnud. Ühistud ei ole just aldid avaldama oma kulutusi küttele, aga ilmselt on meil need Aravete kõige madalamad. Käesoleva kütteperioodi 4,5 kuu keskmine on siiani olnud 0.76-€/ m2 kohta. Õliga küttes oleks hind olnud 1,22.-€/m2 kohta.
Antud artikliga tahaks julgustada ühistuid, et ainus viis küttehinna tõusu pidurdada on hoonete renoveerimine. Laenu võtmine ei ole kahtlemata kerge otsus, sest arvestada tuleb paljude teguritega, millest üks tähtsamaid on elanike maksevõime ja võlglaste vähesus. Juhatusel tuleb muidugi tegeleda terve hunniku paberimajandusega ja seda ka mitu aastat peale renoveerimise lõppu. "Mercelli" on aga hea keskkond, kes abistab ühistuid igati just ehitaja leidmisel ja Kredex-i abi on praegu soodsaim, mis olla saab.
Renoveeritud majas peaks tõusma korteri turuväärtus ja korterit müües saab loodetavasti üheks põhitingimuseks kommunaalkulude suurus. Kui ikka maja on soojapidev ja kulud väiksemad, siis peaks korteri hind olema kõrgem.
Lõpetuseks on ikkagi siiralt kahju, et Aravetel ei toimu korteriühistute ümarlauda. Hoolimata üritamistest ei ole see vedu võtnud. Nii nokitseb iga juhatus omaette selle asemel, et teiste kogemusi ära kasutada ja eksimusi vältida. Üheskoos annaks aga lahendada mitmeid murettegevaid probleeme
Allikas: eestielu.delfi.ee

Reklaam

 

Loosimine